Fitnesspoks
Fitnesspoks on poksitehnikal põhinev treening ilma kontaktita: lööd poksikotte ja käppasid, kuid keegi ei löö sind ja sparringut ei ole. Treeningus segunevad löögid ja jalatöö kardio- ja jõuharjutustega, tavaliselt raundidena ja sageli muusika saatel. Seda õpetatakse rühmades ja see sobib ka täiesti algajatele.
Milleks see on
Jaotis „Milleks see on“- Kardio ja vastupidavus: raundid rasket tööd lühikeste puhkepausidega.
- Jõud ja toonus kätes, õlgades, seljas ja kerelihastes.
- Koordinatsioon, rütmitunne ja kiire reaktsioon.
- Stressi maandamine – kotti peksta on hea viis auru välja lasta.
- Õige poksi põhitehnika ilma löökideta pähe.
Varustus
Jaotis „Varustus“- Poksikindad ja poksisidemed. Paljud stuudiod laenavad kindaid; oma kindad on hügieenilisemad.
- Lameda ja stabiilse tallaga spordijalanõud ning spordiriided.
- Veepudel ja rätik.
- Hambakaitset ega peakaitset pole vaja: sparringut ei ole.
- Poksikotid, käpad ja hüppenöörid on stuudios olemas.
Kuidas treening kulgeb
Jaotis „Kuidas treening kulgeb“- 45–60 minutit raundidena – sageli 2–3 minutit tööd ja lühike puhkus.
- Soojendus: hüppenöör, jalatöö ning õlgade ja puusade liikuvusharjutused.
- Põhitõed: asend, kaitseasend, eesmise käe otselöök (jab), tagumise käe otselöök, külglöök, altlöök ja lihtne kaitse, näiteks löögi eest kõrvale põikamine.
- Kombinatsioonid poksikotile või käppadele, mida hoiab partner või treener.
- Raundide vahel üldkehalised harjutused – kükid, burpee’d, kõhulihased – ja lõpus venitus.
- Esimesel treeningul näitab treener, kuidas käsi siduda ja rusikat teha, ning tempo valid ise.
Kellele see kõige paremini sobib
Jaotis „Kellele see kõige paremini sobib“- Igas vanuses ja igasuguse vormiga algajatele, kes tahavad intensiivset treeningut ilma kontaktita.
- Neile, kellele poks meeldib, kuid kes ei taha ise lööke saada. Kui tahad hiljem sparrida, vaata lehte Poks.
- Kõigile, kes otsivad jooksmise või HIIT-i asemel mitmekesist kardiot.
- Neile, kes vajavad pärast tööd võimalust stressi maandada.
- Vähem sobib see neile, kellel on randme-, küünarnuki-, õla- või kaelavigastus. Südameprobleemide või kõrge vererõhu korral või raseduse ajal küsi enne nõu arstilt ja räägi treenerile.