Mine sisu juurde

Hatha jooga

Hatha jooga on jooga kehaline pool: asendid (asanad), hingamisharjutused (pranajaama) ja lõdvestus. See pärineb Indiast ja enamik tänapäevaseid joogastiile on sellest välja kasvanud. Stuudio tunniplaanis tähendab hatha tavaliselt rahulikku treeningut, kus lähed igasse asendisse, jääd sinna mõneks hingetõmbeks ja tuled siis välja.

  • Painduvus ja liikuvus selgroos, puusades ja õlgades.
  • Jõud ja tasakaal asendite hoidmisest seistes, istudes ja lamades.
  • Aeglane ühtlane hingamine ja võimalus pärast kiiret päeva pingest lahti lasta.
  • Hea alus: õpid põhiasendid ja nende õige joonduse, mis aitab igas teises joogastiilis.
  • Joogamatt. Enamik stuudioid laenab matte; paljud ostavad oma, kui hakkavad regulaarselt käima.
  • Abivahendid – klotsid, rihm, tekk, polster –, et asendid oleksid mugavad ja jõukohased. Tavaliselt annab need stuudio.
  • Mugavad venivad riided, mis püsivad paigal ka ettepainutuses. Harjutad paljajalu.
  • Tule üsna tühja kõhuga: kerge eine kaks-kolm tundi enne sobib tavaliselt hästi.
  • 60–90 minutit aeglases ja ühtlases tempos. Õpetajad kasutavad nime eri moel, nii et mõni hatha treening on õrnem ja mõni aktiivsem.
  • Sageli alustatakse istudes või lamades mõneminutilise hingamisega, siis tuleb õrn soojendus liigestele ja selgroole.
  • Põhiosa on asendite jada – seisvad asendid, tasakaaluasendid, ettepainutused, õrnad tahapainutused ja pöörded –, igas ollakse mitu hingetõmmet ja nende vahel on lühikesed puhkepausid.
  • Õpetaja seletab, kuidas igasse asendisse minna ja sealt välja tulla, ning pakub abivahenditega kergemaid variante.
  • Lõpus on šavasana – mõni minut liikumatut lõdvestust lamades; mõni õpetaja lisab lühikese meditatsiooni.
  • Esimest treeningut on lihtne jälgida: midagi ei tehta kiiresti ja võid puhata alati, kui vaja.

Kellele see kõige paremini sobib

Jaotis „Kellele see kõige paremini sobib“
  • Täielikele algajatele, kes tahavad põhitõed selgeks saada enne kiiremaid stiile nagu Vinyasa jooga või Ashtanga jooga.
  • Neile, kes istuvad palju ja tunnevad kangust seljas, kaelas või puusades.
  • Kõigile, kes tahavad pinget vähendada ja õppida aeglasemalt hingama.
  • Eakamatele ja neile, kes naasevad treeningu juurde, sest tempot ja asendeid on lihtne kohandada.
  • Vähem sobib see neile, kes otsivad rasket kardiotreeningut. Kõrge vererõhu või selja-, põlve- või muude liigeseprobleemide korral küsi enne nõu arstilt ja räägi sellest õpetajale enne treeningut – mõnda asendit tuleb muuta või see vahele jätta. Raseduse ajal otsi rasedate treeningut ja küsi nõu arstilt.