Mine sisu juurde

Kalisteenika

Kalisteenika on jõutreening oma keharaskusega: lõuatõmbed, kätekõverdused, toenglangetused rööbaspuudel, kükid ja hiljem sellised oskused nagu kätelseis, muscle-up ja inimlipp. Nimi tuleb kreekakeelsetest sõnadest, mis tähendavad ilu ja jõudu. Treenitakse stuudiotes ja välilinnakutes, kus sama laadi treeningut nimetatakse sageli street workout'iks.

  • Jõud oma kehakaalu suhtes ja kontroll oma keha üle.
  • Selge areng: esimesest lõuatõmbest aina raskemate oskusteni.
  • Liikuvus ja stabiilsed liigesed, eriti õlgades ja randmetes.
  • Võimalus treenida peaaegu kõikjal, kui liigutused on selged.
  • Stuudios on lõuatõmbekangid, rööbaspuud, rõngad, madalad käepidemed kätekõverduste ja kätelseisu jaoks (parallettes), kummilindid ja matid.
  • Spordiriided, milles saad vabalt liikuda, treeningujalanõud, vesi ja rätik.
  • Kummilindid aitavad harjutada lõuatõmbeid ja toenglangetusi enne, kui suudad neid ise teha.
  • Mõni kasutab haarde jaoks magneesiumi – küsi enne stuudiost.
  • 60–90 minutit. Soojendus liigeste liikuvusele, eriti randmetele ja õlgadele.
  • Oskuste töö: sammud kätelseisu, muscle-up’i või horisontaalse hoide poole, kergematest variantidest raskemateni (neid nimetatakse progressioonideks).
  • Jõuseeriad – tõmbamine, lükkamine, jalad ja kerelihased – sinu tasemele sobiva kordusarvuga.
  • Lõpus on sageli kerelihaste töö ja venitus.
  • Esimesel treeningul vaatab treener, mida sa juba oskad – mitu kätekõverdust suudad teha, kas suudad kangi küljes rippuda – ja annab sulle igast harjutusest sobiva variandi.

Kellele see kõige paremini sobib

Jaotis „Kellele see kõige paremini sobib“
  • Neile, kellele meeldib treenida ilma trenažöörideta, siseruumis või õues.
  • Teismelistele ja noortele täiskasvanutele, kellele meeldib eesmärke seada ja neid saavutada.
  • Algajatele igal jõutasemel: igal harjutusel on kergem variant.
  • Ronijatele, võitluskunstnikele ja teistele sportlastele, kes peavad oma keharaskusega hästi hakkama saama. Vaata ka lehte Funktsionaaltreening.
  • Vähem sobib see neile, kellel on õla-, küünarnuki- või randmevigastus, sest need liigesed kannavad suure osa koormusest – küsi enne nõu arstilt ja räägi sellest treenerile. Suurenda koormust järk-järgult: kõõlused harjuvad uute koormustega aeglasemalt kui lihased.