Mine sisu juurde

Brasiilia jiu-jitsu

Brasiilia jiu-jitsu (BJJ) on maadluskunst, mille keskmes on võitlus maas: kontrollid partnerit positsioonidega ja lõpetad alistusvõttega – kägistuse või liigesevõttega – ilma ühegi löögita. See kujunes Brasiilias 20. sajandil judost ja Jaapani jiu-jitsust ning selle tuntuimate õpetajate seas on Gracie perekond. Treenitakse paarides, kas jakis, mida nimetatakse gi’ks, või ilma selleta (no-gi).

  • Tehnika ja hoovad toore jõu asemel: väiksem inimene saab õppida kontrollima suuremat.
  • Jõud, vastupidavus ja painduvus kogu kehale, eriti kerelihastele ja haardele.
  • Probleemide lahendamine surve all – paljud nimetavad seda maleks matil.
  • Realistlik enesekaitse: saad treenida täie pingutusega, sest võte lõpeb samal hetkel, kui partner koputab.
  • Enesekindlus ja kokkuhoidev seltskond, sest treenid nädalast nädalasse samade inimestega.
  • Gi: paks jakk, püksid ja vöö. Paljud klubid laenavad esimeseks treeninguks oma gi. No-gi jaoks: rashguard (liibuv spordisärk) ja šortsid ilma taskute ja tõmblukkudeta.
  • Hambakaitse; kõrvakaitsmed pole kohustuslikud, kuid hoiavad kõrvu vigastuste eest.
  • Sandaalid või plätud, et matilt maha astuda – jalanõudega matile kunagi ei minda.
  • Hügieen on tähtis: igaks treeninguks puhas gi, lühikesed küüned ja nahainfektsiooniga treenima ei tule.
  • Matid on klubis olemas.
  • 60–90 minutit. Soojenduseks liikumisharjutused – krevett (shrimp), sild, kukkumised –, seejärel päeva tehnika, mida treener ette näitab.
  • Harjutad seda paaris, kordamööda, ja siis positsioonisparringus kindlast lähteasendist, näiteks guardist või mountist.
  • Rolling: vaba sparring umbes viie-kuueminutiliste raundidena. Kui võte hakkab valu tegema või kägistus pingule tõmbub, koputad partnerile või matile ja ta laseb kohe lahti.
  • Kõige olulisemad on positsioonid – guard, mount, side control, selg – ning vabanemised, ümberpöörded (sweep’id) ja alistusvõtted.
  • Algajad sparrivad tavaliselt kergelt või ainult kindlatest positsioonidest, kuni nad oskavad koputada ja ohutult liikuda.
  • Täiskasvanute vööd on valge, sinine, lilla, pruun ja must, vahepeal lisanduvad vööle triibud; lastel on oma värvilised vööd. Uue vöö üle otsustab treener ja iga vöö võtab tavaliselt aastaid.

Kellele see kõige paremini sobib

Jaotis „Kellele see kõige paremini sobib“
  • Igas mõõdus ja igasuguse kehaehitusega täiskasvanutele: tehnika loeb rohkem kui jõud.
  • Neile, kes tahavad võitluskunsti ilma käe- ja jalalöökideta.
  • Lastele ja noortele: lastetreeningud õpetavad kontrolli ja enesekindlust ilma löökideta.
  • Kõigile, keda huvitab enesekaitse või MMA, kus maasvõitlus on hädavajalik. No-gi versiooni kohta vaata lehte Grappling.
  • Vähem sobib see neile, kellel on kaela-, selja-, põlve- või õlaprobleeme, sest liigesevõtted ja kägistused koormavad liigeseid ja kaela – küsi nõu arstilt, räägi treenerile ja koputa varakult.