Mine sisu juurde

Krav maga

Krav maga on enesekaitsesüsteem, mille töötas välja Imi Lichtenfeld ja mille võttis kasutusele Iisraeli armee; nimi tähendab heebrea keeles kontaktvõitlust. See ei ole spordiala ja võistlusi tavaliselt ei peeta. Treening keskendub päriselulistele olukordadele – lihtsad löögid, vabanemine haaretest ja kägistustest, kaitse relvade vastu – ning tegutsemisele stressi all. Tänapäeval õpetavad seda mitu organisatsiooni ja nende programmid erinevad.

  • Praktiline enesekaitse, mis põhineb loomulikel reaktsioonidel ja väikesel hulgal lihtsatel liigutustel.
  • Vabanemine haaretest, kägistustest ja hoidmistest; kõrgematel tasemetel kaitse kepi või noaga ähvardamise vastu.
  • Tähelepanelikkus: märkad ohtu varakult, väldid seda ja pääsed minema – mitte ainult ei võitle.
  • Intensiivne treening: paljud harjutused on lühikesed ja rasked pingutused.
  • Enesekindlus surve all.
  • Spordiriided. Paljudes koolides treenitakse spordijalanõudes, sest päriselus kaitsed end ka jalanõud jalas; teistes treenitakse mattidel paljajalu.
  • Poksi- või MMA-kindad ja poksisidemed, hambakaitse ja kubemekaitse; jalalöögiharjutusteks säärekaitsmed.
  • Löögikilbid, käpad ja kummist või plastist treeningrelvad on saalis olemas.
  • Paljudes koolides on astmesüsteem värviliste vööde või märkidega; see oleneb organisatsioonist.
  • 60–90 minutit, alguses energiline soojendus.
  • Põhitehnika käppadel ja kilpidel: valmisolekuasend, otselöögid, peopesalöögid, küünarnuki- ja põlvelöögid ning madalad jalalöögid.
  • Vabanemised haaretest ja kägistustest paaris, kõigepealt aeglaselt, siis üha suurema survega, kui oled selleks valmis.
  • Stsenaariumiharjutused: kaitse väsinuna, maast või rohkem kui ühe partneri vastu. Lööke tundlikesse kohtadesse harjutatakse käppadel või aeglaselt, mitte kunagi täie jõuga partneri pihta.
  • Edasijõudnutel lisanduvad kaitse relvade vastu ja kontrollitud sparring kaitsevarustuses.
  • Lõpus üldkehaline treening ja rahulik lõdvestus. Esimesel korral õpid asendit ja üht-kaht vabanemist.

Kellele see kõige paremini sobib

Jaotis „Kellele see kõige paremini sobib“
  • Neile, kes tahavad spordiala asemel praktilist enesekaitset.
  • Algajatele, kellel pole võitluskunstide kogemust – tehnikad on meelega lihtsad.
  • Kõigile, kellele meeldivad intensiivsed ja mitmekülgsed treeningud.
  • Neile, kes on läbinud üldise enesekaitsekursuse (vaata lehte Enesekaitse) ja tahavad edasi treenida.
  • Vähem sobib see neile, kes tahavad võistelda – vaata selle asemel lehti MMA ja Kikkpoks. Ükski kursus ei tee sind igas olukorras turvaliseks; see suurendab sinu võimalusi pääseda. Liigese-, selja- või südameprobleemide korral küsi nõu arstilt ja räägi treenerile.