Mine sisu juurde

Tabata

Tabata on täpne intervallformaat: 20 sekundit tööd maksimaalse pingutusega, siis 10 sekundit puhkust, ja nii kaheksa korda – kokku neli minutit. See on saanud nime Jaapani teadlase Izumi Tabata järgi, kelle meeskond uuris seda skeemi 1990. aastatel. Stuudios paneb treener Tabata-treeningul kokku mitu sellist neljaminutilist plokki, taimer käib kogu aeg.

  • Raske treening vähese ajaga: üks plokk kestab ainult neli minutit, kuid korralikult tehtuna on see väga nõudlik.
  • Kardio ja vastupidavus – nii võime kauem töötada kui ka võime töötada oma piiril.
  • Jõud ja plahvatuslikkus, kui harjutusteks on kükid, väljaasted, kätekõverdused, hüpped või sangpommi hood.
  • Oskus hoida pingutust ja tehnikat ka väsinuna.
  • Spordiriided ning pehmenduse ja haardega treeningujalanõud.
  • Rätik ja vesi: 10-sekundilised pausid on joomiseks liiga lühikesed, nii et joo plokkide vahel.
  • Stuudio annab matid ja muu varustuse – hantlid, sangpommid, hüppenöörid, vahel ka velotrenažöörid.
  • Taimeri eest hoolitseb samuti stuudio: seinakell, piiksud või Tabata jaoks tehtud muusika, mis annab märku iga alguse ja lõpu kohta.
  • Tabata-treeningud kestavad sageli 30–45 minutit. Treenerid kasutavad ka üksikut Tabata-plokki lühikese ja raske lõpuna jõu- või HIIT-treeningule.
  • Kõigepealt tuleb 5–10-minutiline soojendus, sest juba esimene intervall algab täie pingutusega.
  • Ühes plokis tehakse kõigis kaheksas ringis sama harjutust või vahelduvad kaks harjutust – näiteks kükid ja kätekõverdused. Pärast iga plokki on tavaliselt umbes minut puhkust, siis tuleb uus harjutus. Treeningul võib olla neli kuni kaheksa plokki.
  • Ajastus ei muutu kunagi, harjutused küll. Iga ploki viimased ringid on alati kõige raskemad.
  • Mõni treener palub igas ringis kordusi lugeda ja püüda nende arvu lõpuni ühtlasena hoida.
  • Treening lõpeb rahunemise ja venitusega.

Kellele see kõige paremini sobib

Jaotis „Kellele see kõige paremini sobib“
  • Neile, kellele meeldib selge struktuur ja kell, millega võidu joosta.
  • Kõigile, kellel on vähe aega ja kes tahavad nõudlikku treeningut.
  • Regulaarselt treenijatele, kes tahavad rohkem vastupidavust ja plahvatuslikkust.
  • Algajatele, kergemate variantidega, näiteks sammumine hüppamise asemel. Algses uuringus pingutati velotrenažööril äärmiselt suure intensiivsusega; rühmatreeningul tähendab maksimum sinu enda maksimumi.
  • Vähem sobib see neile, kellel on südameprobleeme, kõrge vererõhk või liigesevigastusi, ning raseduse ajal: intensiivsus tõuseb väga kiiresti. Küsi enne nõu arstilt ja räägi sellest treenerile.